SAMSUN 2017 XXIII SUMMER DEAFLYMPIC GAMES
23. Kurtide suveolümpiamängud Samsunis, Türgis
18.-30.juulil 2017.a.
Esimesed kurtide olümpia (maailma) mängud peeti 1924.a. Pariisis, kus osales 145 sportlast 9 riigist. Mängud toimuvad rahvusvahelise kurtide spordiorganisatsiooni egiidi all. Sellele pikaajalisele traditsioonile panid aluse Eugene Rubens-Alcais Prantsusmaalt ja Antoine Dresse Belgaist, kelle algatusel asutati liit, mis korraldab iga nelja aasta järel sportmänge siiani.
Praegu kannavad kurtide olümpiamängud ametlikult nimetust Deaflympics ( Kurtide Olümpiamängud).
Kurtide olümpial võisteldakse 21 erineval spordialal ja nendest võistlustest võtavad osa ligi 4000 sportlast 90 riigist, koos 5000 treeneri, esindaja ning abilisega.
Kogu info kurtide olümpiast on leitav Samsun 2017 Deaflympics kodulehel: Deaflympics 2017 Samsun
Eesti Kurtide Spordiliidu juhatus kinnitas 13.mail Eesti delegatsiooni XXIII kurtide olümpiamängudel osalejate osas järgnevas koosseisus- 11 sportlast ning 6 treenerit/esindajat. Delegatsiooni koosseisu lisati 18.juuni otsusega veel 2 abilist.
Eesti koondis kurtide olümpiamängudel
Rahvusvahelisele areenile pääsemiseks on Eesti Kurtide Spordiliit (EKSL) astunud mitmete rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide liikmeks:
Rahvusvaheline Kurtide Spordkomitee ( ICSD, Internatioonal Comimittee of Sports for the Deaf) ja Euroopa Kurtide Spordiorganisatsioon (EDSO, European Deaf Sport Organization) ning Eesti Paralümpiakomitee (EPK).
Kurtide olümpiamängudel osalevad ainult kuulmispuudega sportlased kõigist rahvuslikest spordiliitudest. Kurtide olümpiamängude osavõtjad peavad olema: kurdid, kellel on defineeritud kuulmise kadu vähemalt 55dB ühe tooni keskmine (PTA) paremini kuulvas kõrvas.
Eesti sportlased on taasiseseisvunud riigi koondisena osalenud kõikidel mängudel alates 1993. aastast. Enne II maailmasõda osaleti 1939. aasta mängudel Stockholmis. Okupatsiooniaastatel osalesid mitmed tublid Eesti sportlased mängudel koondise ridades. Meie sportlased saavutasid silmapaistvaid tulemusi.
1993. aastal võitsid Eesti 3 sportlast – Annely Ojastu, Ljubov Krõlova ja Eero Pevkur – esmakordselt Eesti Lipu all Sofias, Bulgarias 17.kurtide olümpiamängudel esimesed 5 medalit.
Iseseisva riigina on Eestit kurtide olümpiamängudel esindanud 83 sportlast, kes on võitnud Eestile 31 medalit, millest 11 kuldset, 8 hõbedast ja 12 pronksi.
Edukaim sportlane on olnud Kairit Olenko kümne medaliga.
Taasiseseisvumise järgsel perioodil on senini Eesti suurim kurtide olümpiakoondis olnud 1997 Kopenhaagen kurtide olümpiamängudel, kuhu lähetati 22 sportlast.
Eesti koondise suurused varasematel kurtide olümpiamängudel:
1993 Sofia – 3 sportlast, kokku on Eesti võitnud 5 medalit (2 kuld, 1 hõbe ja 2 pronks)
1997 Kopenhaagen – 22 sportlast, kokku 5 medalit (1 kuld, 3 hõbe ja 1 pronks)
2001 Rooma – 15 sportlast, kokku 5 medalit (1 hõbe ja 4 pronks)
2005 Melbuorn – 7 sportlast, kokku 5 medalit (3 kuld ja 2 pronks)
2009 Taipei – 17 sportlast, kokku 8 medalit (4 kuld, 2 hõbe ja 2 pronks)
2013 Sofia – 13 sportlast, kokku 3 medalit (1 kuld, 1 hõbe ja 1 pronks)
Eesti Kurtide Spordiliidu toetajad
Eesti kurtide sportlasi toetavad Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.
